Vaimsuse juurde jõudnud Johan Urb: tahan uskuda, et enamus inimestest tahab teisi aidata, olla kasulik ja toetada teineteist

Johann, oli kõigest 10-aastasena sunnitud emaga Soome kolima. Mehe sõnul polnud see eluperiood tema jaoks lihtne – soomlaste jaoks tuli ta vaenlase riigist, maalt, mis tappis nende inimesi ning võttis nende maad ära. „Lapsed ja noored võisid olla väga brutaalsed, kuid enamasti oli tegu lihtsalt täiskasvanute peegeldusega,“ selgitab Johann.

Noor poiss läks veel rohkem lukku pärast seda, kui neljandas- viiendas klassis lõi üks poiss teda näkku, mille peale Johann nutma hakkas ja tundis end hävitatuna. „Tundsin end väga üksinda. Peale seda ta mind rohkem ei kiusanud, sest oli näidanud teistele, et kes on „kõva mees“.“

Sellele hetkele tagasi vaadates selgitab Johann, et meis on kolm põhilist programmi - esimene on fight, mis tähendab kaklemist ja vastu võitlemist. Teine on freeze ehk lukku minemine, kolmas faint/ run ehk jooksed ära. „See oleneb inimesest, milline on tema põhiprogramm. Mida oled lapsena näinud või teinud. Mina ei ole kunagi olnud see, kes esimese asjana vastu lööks. Ma olen elus palju trenni teinud. Ma usun, et täna ma oskan stressi all lülituda ümber teise programmi peale, selle asemel, et jääda seisma, oskamata midagi teha. See on mitmete aastate jagu enda aju ja keha treeningu tulemus,“ selgitab mees.

Koolikiusajatele on Johann andestanud. Ta ütleb, et inimestel, kellel on valu, teevad ka teistele valu. „Ma tahan uskuda, et enamus inimestest tahab tegelikult teisi aidata, olla kasulik ja toetada teineteist. Kuid on olemas ka vähemus, kes tänu enda traumadele peavad tundma, et nad on tugevamad, targemad ja jõukamad. Selle tundmiseks suruvad nad teisi alla ja teevad neile haiget.“

Kuidas väljendada valusaid tundeid ja tõdesid?

Nüüdseks ei ole kommunikatsioonJohanni sõnul pelgalt sõnad vaid ka energia nende sõnade taga. „Sa võid kasutada pühasid sõnu, kuid kui su energia on madal või sa oled vihane ja sa teed teisele inimesele sellega haiget, siis mitte miski ei muutu,“ selgitab ta.

Kuidas me saame väljendada hästi valusaid tundeid ja tõdesid? „Kui ma ütlen, et ma olen vihane ja mul on valus. Sa tegid mulle haiget! See tekitab inimsuhetes vaid rohkem pingeid. Aga kui me ütleme, et osa minust on väga valus praegu – see mida sa ütlesid mulle, pani mind lukku. Osa minust arvab, et sa ei armasta mind ja tahad mulle halba,“ toob mees näited, kuidas pidada enda kaaslasega vestlust nii, et see ei tekitaks rohkem pingeid.

Ta rõhutab siin „osa minust“ väljendit, et vastaspool saaks aru, et tegelikult on meis teine pool, kes ei arva, et meile taheti halba või tekitati valu.

Igal ühel on oma tõde, mida me saame kommunikatsiooni kaudu võrrelda. See ei tähenda, et ühel on õigus ja teisel mitte – lõpptulemuseks võib olla, et kummalgi pole õigus.

„Me saame rääkida perspektiividest ja jagada enda arusaama tekkinud olukorrast. Küsida teiselt osapoolelt, et mis on sinu arusaam kogu asjast? Mis sellel ajal sinu sees toimus?“, kirjeldab Johann võrdlevat kommunikatsiooni.

Johann soovitab meil kõigil endalt küsida järgmisi küsimusi, et konflikte paremini lahendada ja vestluskaaslast mõista:

· Kuidas me saaksime omavahel suhelda nii, et me ei süüdistaks teineteist?

· Kuidas me saaksime suhelda nii, et me ei häbistaks teineteist?

· Mis on suhtluses teise osapoole õpetus? Kas tal on neid vajalike teadmisi?

· Kuidas me saame väljendada valusaid tundeid ja tõdesid?

allikas: goodnews.ee