„Ultimaatum - minu jaoks siiani võõras mure paarisuhtes, ei ole ise kunagi kellelegi esitanud ega ole keegi ka mulle, seega kohkusin väga ära, kui mõni nädal tagasi tuli minu kaasa jutuga, et sai hea tööpakkumise ühte Eesti väikelinna ning me võiks nüüd lähiajal sinna kolida. Mitte isegi, et võiks, vaid et me kolime, tal on isegi korter välja vaadatud. Teatas, et ma olen ju pikalt soovinud pisiperet planeerida ja siis saangi seal lastega kodus olla... Ma olin šokis.

Ma pole kunagi tahtnud Tallinnast ära kolida ja kohe kindlasti ei soovi ma hakata koduseks emaks väikelinnas teises Eesti otsas, kus mul puudub igasugune tugivõrgustik. Ma ei ole üldse päri ära kolimisega. Aga mehega seda teemat üles võttes väidab tema, et see on liiga hea pakkumine ja tema on Tallinnast tüdinenud ning mulle kuluks ka keskkonna vahetus ära. Kas siin on üldse mõni hea lahendus või pean kiiresti lahku minema? Kolimine minu jaoks on välistatud. Ja tundub, et mehe jaoks Tallinnasse edasi jäämine samuti.“